Ilmaratas

Ilmaratas veereb,veereb oma teed,
päikesena veereb,veereb üle vee -
vesi tõuseb sinitaeva alla.
Ilmaratas veereb,veereb üle maa,
musta mulla vilja maasta kergitab -
vili tõuseb sirbitera alla.
Ilmaratas veereb,veereb oma teed,
tulemadu sünnib sügaviku seest -
sina ärkad armutule poole.
Ilmaratas veereb,veereb üle maa,
salamõttesoove tegudesse seab -
sina langed valge lina peale.
Ilmaratas veereb,veereb oma teed,
paadinina lõikab läbi laia vee -
lööb laksu aerudega kaasa.
Ilmaratas veereb,veereb üle maa,
salamõttesoove tegudesse seab -
sa toimid tuleviku poole.
Siis on põlemine,siis on sinu aeg,
siis on sisemuse süütamise minu vaev.
Henri Laks

Selline sai sissejuhatus minu uude blogisse. Edaspidi hakkan siin põhiliselt omaloomingut ja sellega seonduvaid mõtteid üles tähendama.